Pandan chanjman klimatik mondyal la ap vin pi grav, agrikilti nan Lafrik di Sid ap fè fas ak defi k ap ogmante. Sitou nan sezon lete a, chalè boule a pa sèlman afekte kwasans rekòt yo, men tou li mete yon presyon siyifikatif sou kiltivatè yo. Pou adrese pwoblèm sa a, konbinezon sèr fim ak sistèm refwadisman yo vin tounen yon solisyon inovatè nan agrikilti Lafrik di Sid.
Sèr fim yo se yon opsyon sèr efikas, ekonomik, epi fasil pou enstale, espesyalman adapte pou kondisyon klima Lafrik di Sid. Fèt ak fim polietilèn transparan oswa semi-transparan, yo asire anpil limyè solèy andedan sèr la, bay rekòt yo limyè nesesè a. An menm tan, pèmeyabilite fim nan ede kenbe sikilasyon lè andedan sèr la, diminye akimilasyon chalè. Sepandan, pandan mwa ete cho yo nan Lafrik di Sid, tanperati andedan sèr la ka monte pi wo pase nivo optimal yo, sa ki nesesite pou itilize yon sistèm refwadisman.
Entegrasyon yon sistèm refwadisman ak sèr fim pèmèt mentni tanperati ideyal pou kwasans rekòt, menm pandan chalè ekstrèm. Kiltivatè Sid Afriken yo enstale sistèm refwadisman rido mouye ak sistèm refwadisman evaporatif pou diminye tanperati a andedan sèr la efektivman. Sistèm sa yo fonksyone lè yo asosye rido mouye ak fanatik, ki kontwole tanperati ak imidite, pou asire yon anviwònman ki estab ki fezab pou kwasans rekòt ki an sante.
Pou kiltivatè yo, konbinezon sèr fim ak sistèm refwadisman yo pa sèlman ogmante sede, men tou amelyore kalite rekòt yo. Legim ak fwi tankou tomat, konkonm ak frèz grandi pi vit e pi inifòmman nan yon anviwònman ki gen tanperati ak imidite kontwole. Anplis de sa, sistèm refwadisman yo efikas nan domèn enèji, sa ki ede diminye depans fonksyònman yo.
An konklizyon, konbinezon sèr fim ak sistèm refwadisman yo te pote opòtinite biznis enpòtan ak potansyèl devlopman pou agrikilti Sid Afriken an. Li pa sèlman ogmante pwofi kiltivatè yo, men li ankouraje tou devlopman agrikòl dirab, sa ki fè li yon teknoloji kle pou lavni agrikilti a.
Dat piblikasyon: 20 janvye 2025